Tuesday, November 9, 2010
no dumping
oi nahui kuidas ma loodan, et ükski hing seda blogi ei loe.
mnjaa, peaks endale mingi päeviku vms muretsema, kuskile voodialla vms.
ah pohui, kui sa isegi loed seda jama siin, siis parem käi nahui. see pole sulle ja
sa nagunii ei saa munnigi aru.
ropu suuga tüdruk, ma tean.
nahui ma vabandan, KEEGI JU EI LOE SEDA! eks
so. ehk tõesti on nii, et kui sa kõik hingelt ära räägid, siis hakkab parem.
katsetaks siis ära.
1. mu vanemad lahutavad. vist. seda ma igastahes kardan. türa küll. mida, nagu, vitt, sõnugi pole. okei las lahutavad, jeee, happy ending meile kõigile. aga ma ju tean et ei ole. ehk üks osapool tapab end ära. mis siis saab? ahel suitsiidid? well, no thank you. aga türa, kes tahaks enda vanemat kaotada? mitte keegi, ilma väga mõjuva põhjuseta. ma tahan et me elaksime kõik õnnelikult, aga kurat, seda ju ei saa. orly? YA FUCKING RLY! midagi ei saa, mida ma tahan.
öö.
2. mu parimsõbranna on mind hüljanud. täiskasvanuks kasvamas. lahku kasvamas.
3. ikka ja endislt käib see talvejama. see sama, millest suur osa see blogi nutabki. nahui. miks vaja. miks jälle vaja. ise ma läksin kaasa. ise ma joovastusin üha enam ja enam. ma olen sitaks saanud märke et "ou lits, tõmba nahui", noh, muidugi küllaga sõbralikumalt. aga hei, ehk ei ole vaja olla nii sõbralik. EHK TÕMBAKS NAHUI?! või siis oleks minuga. hi hii fucking hii. mdea, mind ei koti. jajah, valetaks ka endale. sitaks kotib, iga kui teine liigutus kotib. a ja selles salakeeles:"Kui ma varsti jänks ei ole, siis miski on ahjus" oh jumal mu jumal, tee et nii ei juhtuks.
4. kõik surevad üksteise järel. enamus neist ei ole minu tuttavadki. kuid na kõik on küllaltki sarnase eluviisiga kui mina. mis siis kui mina olen järgmine? mitte et ma surma kardaks.. või kardan? no kust kurat ma seda teadma peaksin, kui ma seda tundnud ei ole. aga siiski. jube.
ja ma ei tea, 5-ndaks pole vast midagi. lihtsalt kõik on sitasti lalalalalaa.
ja kurat kui keegi ütlema tuleb, et need mingid pubeka mured. midagi muud siin elus ju väga ei olegi, kui töö ja armastus. vähemasti midagi muud mul hetkel ette ei tule. vahet ei ole kui vana sa ka ei oleks. me kõik tunneme ju samu asju.
ja selline fakt nagu "pole olemas sellist asja, nagu südame valu või südame purunemine, sest et süda on kõigest verd pumpav lihas" ka olemas ei ole. kurat, ma ju tunnen kui miski justkui kratsiks, sügeleks, kõrveraks täpselt südame kohal. for fuck sakes, ma tunnen oma keha.
ja kurat, kui keegi seda blogi siiski, SIIISKI, loeb, siis FUCK OFF!
tegelikult oskan ma ilusaid jutte kirjutada.
väheke nõme hakkas, so, kohe lisan selle siia.
mnjaa, peaks endale mingi päeviku vms muretsema, kuskile voodialla vms.
ah pohui, kui sa isegi loed seda jama siin, siis parem käi nahui. see pole sulle ja
sa nagunii ei saa munnigi aru.
ropu suuga tüdruk, ma tean.
nahui ma vabandan, KEEGI JU EI LOE SEDA! eks
so. ehk tõesti on nii, et kui sa kõik hingelt ära räägid, siis hakkab parem.
katsetaks siis ära.
1. mu vanemad lahutavad. vist. seda ma igastahes kardan. türa küll. mida, nagu, vitt, sõnugi pole. okei las lahutavad, jeee, happy ending meile kõigile. aga ma ju tean et ei ole. ehk üks osapool tapab end ära. mis siis saab? ahel suitsiidid? well, no thank you. aga türa, kes tahaks enda vanemat kaotada? mitte keegi, ilma väga mõjuva põhjuseta. ma tahan et me elaksime kõik õnnelikult, aga kurat, seda ju ei saa. orly? YA FUCKING RLY! midagi ei saa, mida ma tahan.
öö.
2. mu parimsõbranna on mind hüljanud. täiskasvanuks kasvamas. lahku kasvamas.
3. ikka ja endislt käib see talvejama. see sama, millest suur osa see blogi nutabki. nahui. miks vaja. miks jälle vaja. ise ma läksin kaasa. ise ma joovastusin üha enam ja enam. ma olen sitaks saanud märke et "ou lits, tõmba nahui", noh, muidugi küllaga sõbralikumalt. aga hei, ehk ei ole vaja olla nii sõbralik. EHK TÕMBAKS NAHUI?! või siis oleks minuga. hi hii fucking hii. mdea, mind ei koti. jajah, valetaks ka endale. sitaks kotib, iga kui teine liigutus kotib. a ja selles salakeeles:"Kui ma varsti jänks ei ole, siis miski on ahjus" oh jumal mu jumal, tee et nii ei juhtuks.
4. kõik surevad üksteise järel. enamus neist ei ole minu tuttavadki. kuid na kõik on küllaltki sarnase eluviisiga kui mina. mis siis kui mina olen järgmine? mitte et ma surma kardaks.. või kardan? no kust kurat ma seda teadma peaksin, kui ma seda tundnud ei ole. aga siiski. jube.
ja ma ei tea, 5-ndaks pole vast midagi. lihtsalt kõik on sitasti lalalalalaa.
ja kurat kui keegi ütlema tuleb, et need mingid pubeka mured. midagi muud siin elus ju väga ei olegi, kui töö ja armastus. vähemasti midagi muud mul hetkel ette ei tule. vahet ei ole kui vana sa ka ei oleks. me kõik tunneme ju samu asju.
ja selline fakt nagu "pole olemas sellist asja, nagu südame valu või südame purunemine, sest et süda on kõigest verd pumpav lihas" ka olemas ei ole. kurat, ma ju tunnen kui miski justkui kratsiks, sügeleks, kõrveraks täpselt südame kohal. for fuck sakes, ma tunnen oma keha.
ja kurat, kui keegi seda blogi siiski, SIIISKI, loeb, siis FUCK OFF!
tegelikult oskan ma ilusaid jutte kirjutada.
väheke nõme hakkas, so, kohe lisan selle siia.
Subscribe to:
Posts (Atom)